Du har en nettleser som vi ikke støtter. Les om godkjente OS/nettleserversjoner

Hopp til hovedmeny Hopp til innholdet

Váidinvuoigatvuohta

Dus lea vuoigatvuohta váidit jus oaivvildat ahte it leat ožžon devdot iežat vuoigatvuođa pasieantan, dahje jus it leat ožžon daid dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusaid maidda dus lea riekti. Oapmahaččain sáhttá maiddái leat váidinvuoigatvuohta.

Mann som klager på PC
Foto: Johnér Bildbyrå AB

Sáhtát ovdamearkka dihtii váidit:

  • Divššu ja bálvalusaid
  • Váilevaš čuovvoleami
  • Menddo árrat olggosčáliheami
  • Guhkes vuordináiggiid
  • Go it oaččo dearvvašvuođaveahki masa dus lea riekti
  • Go it oaččo dan dikšunbáikki man sávat

Oapmahaččat sáhttet váidit:

  • Go don it oaččo iežat vuoigatvuođaid lagamuš oapmahažžan
  • Pasieanttaid ovddas geat eai sáhte ieža váidit (Dus ferte leat váldi váidit pasieantta ovddas)

Sádde váidaga dasa gean áiggut váidit

​Jus áiggut váidit, de fertet sáddet čálalaš váidaga dasa gean áiggut váidit, namalassii dan dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusa ovttadahkii geas lea ovddasvástádus mearrádussii maid váiddát. Ovttadat man váiddát, galgá oažžut vejolašvuođa árvvoštallat du váidaga ja rievdadit iežas álgoálgosaš mearrádusa. Jus ain eai mieđa dutnje, de sáddejuvvo váidda viidáseappot fylkkamánnái. Gielddalaš ja fylkkagielddalaš bálvalusaid ovddas sáhttá váiddaásahus leat eará go fylkkamánni.

Maid berren čállit váidagii?

Váidagis fertet almmuhit nama ja čujuhusa. Fertet maiddái almmuhit telefonnummara. Jus leat pasieanta dahje geavaheaddji, de berret almmuhit iežat personnummara.

Fertet maiddái čilget masa váidda guoská, ja gii lea dahkan mearrádusa maid don áiggut váidit. Jus váiddát čálalaš mearrádusa, de bija dan mielddusin.

Berret maiddái čilget maid don oaivvildat leat boastut mearrádusain, ja manne don oaivvildat dan boastun. Muital maiddái maid rievdadivččet mearrádusas maid váiddát.

Pasieanta- ja geavaheaddjiáittardeaddji veahkeha du váidit

Jus háliidat veahki čállit váidaga, dahje oažžut rávvagiid ja bagadusaid das maid berret dahkat, de sáhtát váldit oktavuođa iežat fylkka Pasieanta- ja geavaheaddjiáittardeddjiin. Sii vástidit maiddái oppalaš gažaldagaide dearvvašvuođabálvalusaid birra ja sáhttet ovttas duinna deaivvadit dearvvašvuođabargiiguin ja áššemeannudeddjiiguin.

Lea nuvttá váidit

Ii mávsse maidege váidit dahje oažžut váidaga meannuduvvot. It galgga máksit bálvalusmávssu. Dát gusto beroškeahttá oččožit go miehtama vai it.

Jus jearat advokáhtas veahki váidit, de fertet dábálaččat ieš máksit veahki ovddas. Jus mihtet du váidagii, de sáhtát ohcat dárbbašlaš advokáhtagoluid gokčama almmolaš eiseválddiin.

Áigemearri sáddet váidaga

Áigemearri váidit lea dábálaččat njeallje vahku das rájes go gullet mearrádusa. Muhtun gielddalaš ja fylkkagielddalaš bálvalusaid ovddas sáhttá áigemearri leat oanehat. Váldde oktavuođa iežat gielddain gullat eanet dieđuid.

Jus lea mannan guhkit áigi, de sáhttá váidojuvvon ásahus dahje fylkkamánni diktit váidaga leat meannutkeahttá. Vaikko áigemearri lea dievvan, de galgá váidojuvvon ásahus ja fylkkamánni álo árvvoštallat lea go dattetge govttolaš ahte meannudit mearrádusa.

Váiddaášši mearrádus lea loahpalaš

It sáhte váidit fylkkamánni mearrádusa váiddaáššis. Sihke don ja dat man leat váidán, fertebeahtti doahttalit fylkkamánni mearrádusa.

Váiddalávdegoddi olgoriikkas divššuide

Sierra váiddalávdegoddi, Váiddalávdegoddi olgoriikka divššuide lea váiddaásahus áššiin mat gusket dikšunfálaldagaide mat eai leat Norggas, muhto olgoriikkas. Dát lávdegoddi meannuda váidagiid das ahte Norgga dearvvašvuođabálvalus hilgu olgoriikka dikšobivdima ja/dahje divššu gokčama.

Bearráigeahččoáššit

Jus oaivvildat ahte dearvvašvuođabargit barget boastut dahje rihkkot lága go dikšot du, de sáhtát dieđihit dán fylkkamánnái. Áššiid mat dalle vuolggahuvvojit, gohčodit bearráigeahččoáššin.

Jus dearvvašvuođabálvalus ja dearvvašvuođabargit eai leat dahkan iežaset geatnegasvuođaid, de dát cuiggoduvvo sidjiide, ja ožžot dieđu rievdadit bargovugiid. Duođalaš áššiin bivdá fylkkamánni Stáhta dearvvašvuođabearráigeahču reageret dearvvašvuođabálvalussii gohččumiin, várremiin dahje autorisašuvnna máhcahemiin.

Psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa dárkkistankommišuvdna

Psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa buot ásahusain lea dáidda gullevaš dárkkistankommišuvdna, mii earret eará meannuda váidagiid.

Váidagiid, mat gusket dálkkodeapmái masa pasieanta ii leat miehtan, meannuda fylkkamánni, ja buot eará váidagiid meannuda dárkkistanlávdegoddi.

Sádde váidaga ovttadahkii man áiggut váidit.

Ábuha váidit

​Sullii ⅓ sis geat váidet ahte eai oaččo dárbbašlaš dearvvašvuođa- ja fuollabálvalusaid, ožžot miehtama fylkkamánnis. Dalle rievdada fylkkamánni mearrádusa ieš, dahje bivdá dearvvašvuođabálvalusa dahkat ođđa mearrádusa áššis.