Vállje dikšunbáikki: Sáddejumis dikšui

Leatgo ožžon sáddejumi dikšui dahje guorahallamii spesialistadearvvašvuođabálvalusas? Dalle lea dus riekti válljet dikšunbáikki. Ná dagat.

1

Sáddejupmi

Don dárbbašat sáddejumi ovdalgo sáhtát oažžut dearvvašvuođaveahki spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Don it dárbbaš sáddejupmi fáhkkadilálašvuođain.

Dábálaččat lea fástadoavttir gii čállá sáddejumi. Psykologat, manueallaterapevttat ja kiropráktorat sáhttet sáddet du spesialistta lusa iežaset fágasurggiin.

Dus lea riekti válljet guđemuš dikšunbáikái don sáddejuvvot.

2

Vállje gos háliidat dikšojuvvot

Spesialistadearvvašvuođabálvalusa pasieantan lea dus riekti válljet dikšunbáikki.

Sáhtát buot almmolaš ja máŋgga priváhta dikšunbáikkiid gaskkas Norggas válljet. Bálvalusas Vállje dikšunbáikki gávnnat dieđuid mat sáhttet leat dutnje dehálaččat go galggat válljet dikšunbáikki. Don sáhtát:

  • buohtastahttit vurdojuvvon vuordináiggiid iešguđetge dikšunbáikkiin
  • oaidnit man galle divššu dikšunbáikkis leat čađahuvvon jagis

Jus dárbbašat čuovvuleami áiggi badjel, sáhttá leat mearkkašahtti dutnje válljet dikšunbáikki mii lea lahka ruovttu ja oapmahaččaid.

Sáhtát válljet iešguđetge dikšunbáikkiid iešguđetge dásiide dearvvašvuođaveahkis. Dat mearkkaša ahte dearvvašvuođadili árvvoštallan sáhttá leat ovtta dikšunbáikkis, čuohpadeapmi nuppi báikkis, ja veajuiduhttin fas eará báikkis. Fuomáš ahte muhttin dikšunbáikkiin dáhttot ieža guorahallat pasieantta gean galget dikšut. 

Hála iežat fástadoaktáriin dahje riŋge oažžut bagadallama Helsenorge hárrái telefovnnas 23 32 70 00 jus dárbbašat bagadallama dahje ráđiid go galggat válljet dikšunbáikki.

Leat moadde spiehkastaga

Don it sáhte lonuhit dikšunbáikki oažžun dihtii eanet spesialiserejuvvon divššu go dat mii dutnje lea fállojuvvon.

Du dearvvašvuođadilli sáhttá váikkuhit dasa maid sáhtát válljet. Ovdamearkka dihtii leat muhtun dikšunbáikkit mat eai sáhte váldit vuostá pasieanttaid main dikšot máŋga diagnosa oktanaga.

Don it sáhte válljet dikšunbáikki go dárbbašat fáhkkatlašdivššu.

Muhttin oktavuođain sáhtát válljet oažžut divššu olgoriikkas.

3

Sádde sáddejumi

Fástadoavttir sádde sáddejumi njuolga válljejuvvon dikšunbáikái, dahje addá dutnje sáddejumi vai sáhtát ieš dan sáddet.

Sáddejupmi ferte sáddejuvvot dikšunbáikái mas lea riekti árvvoštallat dárbbašatgo guorahallama ja/dahje divššu spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Buot almmolaš ja muhttin priváhta doaimmahagat main lea šiehtadus almmolašvuođain lea riekti dan árvvoštallat. Loga eanet dan birra mo sáhtát gávdnat dikšunbáikkiid dáppe.

Almmolaš dikšunbáikkit ja muhttin priváhta leat geatnegahtton vuoruhit pasieanttaid iežaset dearvvašvuođaregiovnnas. Jus válljet dikšunbáikki olggobealde iežat dearvvašvuođaregiovnna, ja dán dikšunbáikkis ii leat kapasiteahta, sáhtát hilgojuvvot.

4

Vástádus sáddejupmái

Dikšunbáiki mii lea ožžon du sáddejumi galgá 10 beaivvis árvvoštallat leago dus riekti guorahallamii ja/dahje dikšui spesialistta luhtte. Oaččut reive dikšunbáikkis mas leat dieđut dan birra ahte leago árvvoštallon ahte dus lea riekti dearvvašvuođaveahkkái vai ii.

Dearvvašvuođaveahki riekti

Jus dikšunbáiki lea árvvoštallan ahte dus lea riekti dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái, oaččut reive mas leat dieđut čuovvovaš áššiid birra:

  • áigemeari birra goas dearvvašvuođaveahkki maŋimustá galgá álgit
  • áigemearri gusto dasa goas guorahallan dahje dikšu galgá álgit
  • áigemearri vuosttaš deaivvadeapmái dahje goas dikšunbáiki pláne gohččut vuosttaš deaivvadeapmái

Jus leat ožžon reive ahte dus lea riekti dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái, sáhtát válljet ovtta dáin dikšunbáikkiin mat leat listtus man gávnnat dáppe Vállje dikšunbáikki.

Lonuhit dikšunbáikki

Sáhtát lonuhit dikšunbáikki dan botta go leat vuordinlisttus. Dalle válddát oktavuođa báikkiin gos leat vuordinlisttus ja bivddát ahte sáddejupmi sáddejuvvo dikšunbáikái gosa dáhtot sin sáddet.

Ii riekti dearvvašvuođaveahkkái

Sáddejumi vástádusa vuođđun lea medisiinnalaš árvvoštallan man spesialista lea dahkan. Jus dikšunbáiki oaivvilda ahte dus ii leat riekti dearvvašvuođaveahkkái, oaččut reive mas leat dieđut dan birra.

Sáhtát jearrat iežat fástadoaktáris ahte leago vuođđu bivdit eará dikšunbáikki árvvoštallat ođđasit.

Muhttin oktavuođain sáhttá gielddadearvvašvuođabálvalusas fállojuvvot guorahallan ja/dahje dikšu. Sáhtát iežat fástadoaktáriin iskat vejolašvuođa dahje iskat gieldda ruovttusiidduin.

Sáhtát maiddái váidit biehttaleami.

5

Guorahallama dahje divššu álgin

Atte dieđu jus it sáhte boahtit šihttojuvvon diimmuide. Dalle it dárbbaš máksit bálvalusmávssu, ja earát sáhttet oažžut du saji.

Jus fertet man nu láhkai ráhkkanit ovdal iskkadeami/divššu, addá dikšunbáiki dutnje dieđu dan birra.

Máksit divššu

Don mávssát seamma iežasoasi jus geavahat almmolaš dikšunbáikki dahje priváhta dikšunbáikki mas lea šiehtadus. 

Jus don válljet priváhta dikšunbáikki mas ii leat šiehtadus, de fertet don ieš máksit iskkadeami ja divššu goluid ieš. Eanet dieđuid iežasoasi birra gávnnat don dás.

Mátkegolut

Jus mátkkoštat almmolaččat dohkkehuvvon divššu oktavuođas sáhtát oažžut mátkegoluid gokčojuvvot, muhto mávssát iežasoasi. Man ollu mávssát iežasoassin lea dan duohken lea go báiki gosa mátkkoštat siskkobealde vai olggobealde dan dearvvašvuođaregiovnna masa don gulat. Eanet dieđuid gávnnat dáppe pasieantamátkkiid gokčan.

Áigemearrerihkkun

Jus dikšunbáiki ii nagot doallat áigemeari, sáhttá Helfo veahkehit gávdnat divššu muhttin eará sajis. Eanet dieđuid gávnnat dáppe áigemearrerihkkun.

Váidin

Jus oaivvildat ahte it leat ožžon dan masa dus lea riekti pasieantan, sáhtát váidit. Eanet dieđuid gávnnat dáppe váiddaortnegat.

Sisdoalu lea almmuhan Helsedirektoratet

Helsedirektoratet. Vállje dikšunbáikki: Sáddejumis dikšui. [Interneahtta]. Oslo: Dearvvašvuođadirektoráhta; ođasmahtton 2023 ođđajagemánnu 1, sotnabeaivi [vižžon 2024 cuoŋománnu 23, maŋŋebárga]. Oažžumis dáppe: https://www.helsenorge.no/se/velg-behandlingssted/vallje-diksunbaikki-saddejumis-diksui/

Maŋimusat ođastuvvon 2023 ođđajagemánnu 1, sotnabeaivi