Oapmahaččat sutnje geas lea demeansa leat iešguđet dásiin eallimis, sis leat iešguđetlágan iešvuođat, beroštumit ja eavttut váldit badjelasaset oapmahačča rolla. Muhtumat sáhttet vásihit dili mávssolažžan, earát fas vásihit dili lossadin. Du oktavuohta olbmuin geas lea demeansa sáhttá maiddái váikkuhit makkár bargguid háliidat ja sáhtát čađahit ja man gáibideaddjin dovddat dili.
Váikkuhusat oapmahažžii
Go fálat divššu buohccái, veahkehat praktihkalaš bargguiguin ja válddát oktavuođa dearvvašvuođadoaimmahagain, de lea du áŋgiruššamis oapmahažžan stuorra mearkkašupmi buohccái ja servodahkii. Ahte dus lea buorre dilli oapmahažžan lea maid dehálaš, sihke alccesat ja sutnje geas lea demeansa. Vásihit ahte lagaš olmmoš buohccá duođalaččat ja dárbbaša veahki sáhttá leat silolaččat ja fysalaččat lossat, ja lagamuččat sáhttet vásihit ahte sin iežaset eallinkvalitehta hedjona.
Oapmahačča huššan
Oapmahačča hušša geavahuvvo dávjá čilget negatiiva váikkuhusaid maid oapmahaččat sáhttet vásihit. Makkár nođiid don vásihat oapmahažžan sáhttet váikkuhit makkár návccat dus leat, du gaskavuohta dan olbmuin geas lea demeansa, makkár demeansadávda sus lea, man vearrái demeansa lea ja man hástaleaddji láhtten sus lea.
Oapmahažžan sáhttá leat váttis ovttastahttit sosiála eallimin dahje iežas doaimmaide. Sáhttá leat váttis guođđit olbmo geas lea demeansa okto ruoktot, dahje sáhttá leat hástaleaddji oažžut gussiid. Muhtumat maid vásihit ahte skihpárat ja earát geassádit eret.
Olu oapmahaččat leat ieža boarrásat ja sis sáhttet leat doaimmašhehttehusat, buozalmasvuođat dahje dávddat mat dolvot fámuid ja vuoimmi. Go dus lea náittosguoibmi geas lea demeansa ja gii sáhttá leat ihkku mášoheapme dahje dárbbaša veahki mannat hivssegis, sáhttá leat stuora hástalus. Oapmahaččat geat vásihit stuora huša guhkes áiggi čađa, sáhttet ieža buohccát. Dalle lea dehálaš diehtit ahte gávdno veahkki.
Fálaldat lagaš olbmuide geain lea demeansa
Go leat lagaš olbmot geain lea demeansa, de sáhtát dárbbašit hárjehallama, veahki ja doarjaga. Dá lea oppalašgovva fálaldagain mat gávdnojit.
Illustrašuvdna: LightField / Mostphotos
Ságastalle fástadoaktáriin dahje earáiguin gielddas
Jus váruhat ahte muhtimis bearrašis lea demeansa, de lea dehálaš ávžžuhit dan olbmo váldit oktavuođa iežas fástadoaktáriin, ja vejolaččat veahkehit su dasa. Fástadoavttir lea dat gii dábálaččat álggaha demeansaárvvoštallama. Eanaš suohkaniin leat muitojoavkkut dahje demeansajoavkkut mat sáhttet veahkkin čielggademiin. Muhtumin čujuha maiddái fástadoavttir spesialistadearvvašvuođabálvalussii.
Dáinna lágiin hálat demeanssa birra
Ofte er det pårørende som merker de første symptomene på at noe er galt. Her får du tips til hvordan prate om demens og med en person med demens.
Illustrašuvdna: iStockphoto (illustrasjonsbilde)
Jávohisgeatnegasvuohta ja mieđihangelbbolašvuohta
Jus don oapmahažžan válddát oktavuođa fástadoaktáriin, de lea dehálaš diehtit ahte sihke doaktárat ja eará dearvvašvuođabargit leat čatnon jávohisgeatnegasvuhtii. Danin sii eai sáhte hupmat/hálat eará pasieanttaid buozanvuođa ja eará persovnnalaš dilálašvuođaid birra jus olbmos alddis lea mieđihangelbbolašvuohta. Pasieanta ferte dalle ieš mieđihit ahte oapmahaš oažžu dan dieđu. Dát guoská maiddái dalle go oapmahaččain ja olbmos geas lea demeansa lea seamma fástadoavttir. Dearvvašvuođabargit sáhttet dattetge vuhtii váldit oapmahaččain oaiviliid almmá rihkkumis jávohisgeatnegasvuođa. Dearvvašvuođabargit eai ge rihko jávohisgeatnegasvuođa go addet oppalaš dieđuid.
Alla ráddjejuvvon fálaldat
Jus oaivvildat ahte lea menddo árrat ruovttudikšumii dahje beaiveaktivitehtafálaldagaide, de máŋgga sajis leat fálaldagat mat leat rabas buohkaide, nugo ovdamearkka dihte demeansakafeat ja mátkejoavkkut. Máŋgga sajis leat maid eaktodáhtolaš aktivitehtaskihpárat geat sáhttet bargat aktivitehtaid duinna.
Láhčit dili ruovttus
Sáhttá maid leat áigeguovdil árvvoštallat dárbbaša go olmmoš geas lea demeansa buresbirgenteknologiija dahje eará heivehemiid ruovttus. Dás sáhttá dávjá leat veahkkin gieldda/suohkana muito-/demeansajoavkkus dahje ergoterapiijabálvalusas.
Vaikko ii leat dárbu veahkkái dávdda vuosttaš dásis, de sáhttá leat buorre diehtit ahte muhtin gielddas/suohkanis diehtá ja čuovvula sin dili. Lea maid buorre diehtit geasa sáhtát riŋget jus leat jearaldagat dahje jus dilli rievdá.
Fylkka pasieanta- ja geavaheddjiidáittardeaddji sáhttá addit eanet dieđuid vuoigatvuođaid birra ja movt ovdánit iešguđet dilálašvuođain.
Gulahallanolmmoš gielddas
Sáhttá leat váttis oapmahažžan ieš árvvoštallat masa bearaš dárbbaša veahki ja doarjaga gielddas/suohkanis, dahje go lea dárbu iešguđetlágan doaibmabijuide ja bálvalusaide. Lea buorre jurdda árrat váldit oktavuođa gieldda/suohkana muitojoavkkuin dahje earáiguin dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas ságastallat dili birra.
Ollu gielddat/suohkanat fállet gulahallanolbmo sidjiide geat leat ožžon demeansa diagnosa. Gulahallanolmmoš dahje muito-/demeansajoavku sáhttá addit árvvolaš dieđuid makkár fálaldagat gávdnojit ja makkár fálaldagat oapmahaččain leat iešguđetlágan diliin.