Mot borahan njuoratmánnán gohpuin?
Go borahat máná gohpuin, de galgá mánná ieš beassat mearridit man jođánit dat čađahuvvo. Ane unna gohpoža. Doala máná giehtagávas veháš čuožžut, dehe salas nu ahte ámadeadju lea du vuostá, ja doarjjo su niskki gieđain. Lea lunddolaš ahte mánná bidjá gieđaidis njálmme vuostá go galgá boradit. Mielkki galgá fállat mánnái ja iige njorrejuvvot njálbmái. Bija gohpu máná vuolit baksama vuostá. Bajit gohpu nu ahte jur guoská bajit baksamii. Vuordde dassái go mánná reagere ja álgá máistohallat dan. Go mánná njiellagoahtá, de čuovvolat siivvožit su njiellama. Váldde bottoža boraheames jus mánná dan dárbbaša, omd. jus mánná bisána borrámis, lea leabuheapme ja čierru dehe jorgala oaivvis nuppe guvlui. Gohpuin boraheapmi sáhttá leat vuogas ovdal go čižženjamaheapmi lea ollásiidda boahtán buori johtui.
Mot plánet borrama go mánná oažžugoahtá doahtu?
Mánná berre oažžut borramuša go geažuhišgoahtá ahte lea nelgon. Ane ráinnas doahtuid ja rievttes ráhkaduvvon eatnimielkeduotti dehe čižžemielkki. Mielki galgá dovdot loikkasin go iskat giehtalađđasa vuostá. Iskka ráinnas gieđaiguin lea go doahtoskuvdu čavddis. Ane dakkár doahttoskuvddu mas leat unnán ráiggit, nu ahte mánná beassá bures njammat vai mielki golgagoahtá. Lea vuogas jus doai mánáin leahppi dakkár jaskes sajis, gos leat unnán muosehuhttimat. Gávnna buori ja heivvolaš vuogi mot čohkkát. Doala máná salas iežat vuostá, oaivvi badjeleappos go julggiid. Geahča máná čalmmiide ja huma mánáin. Du mánná addá máŋggaid dieđuid njamahanbotta. Doalat liegga čázi ja juhkosiid (deaja/gáfe) dakkár sajis nu ahte mánná ii olit daid. Boradan-/njamahanbotta dárbbaša mánná lagasvuođa ja bures loaktima.
Mot njamahit doahtuin?
Doala máná salas iežat vuostá, oaivvi badjeleappos go julggiid. Geahča máná čalmmiide ja huma áinnas suinna. Guoskkaldahtte doahttoskuvddu máná bajit baksamii ja atte doahtu sutnje go rabesta njálmmi. Doala doahtu oalle láskut. Go siivvožit biebmá máná, de beassá mánná dovdat goas son gallánišgoahtá ja lea duhtadan njammandárbbus. Galgá leat álki váldit njammanbottuid. Njammanbottuin berre guoskkaldahttit máná baksamiid doahttoskuvdduin vai mánná diehtá ahte biebmu lea das, go mánná fas háliida njammagoahtit. Go mánná lea gallás dehe dárbbaha bottu, de son bisána njammamis, jorgala oaivvis eret, hirre suorpmaidis, ii nákce šat njiellat mielkki, hoigá doahtu eret. Mánná mearrida goas lea ožžon doarvái biepmu, vaikko doahttu ii leatge guorranan. Oallut mánát dárbbašit reavgut gaskkohagaid ja maŋŋil.
Mot atnit ostojuvvon veahkkečičči?
Veahkkečiččis lea šláŋŋa, mas okta geahči darvvihuvvo čižžái, ja nubbe geahči fas biddjojuvvo mielkelihttái. Don sáhtát ieš ráhkadit dakkára (geahča filmma) dehe oastit dan gárvvisin apotehkas. Deavdde mielkki dan buhtes lihttái. Gidde šláŋŋaid daidda guraide mat leat lihti lohkis, nu ahte mielki ii golgga olggos. Šláŋŋa darvvihuvvo čižžái, nu ahte geahči bisána sullii dakko čiččeoaivvi alážii. Mánná caggá njálmmis sihke čiččeoaivvi ja šláŋŋa badjel. Hábme áinnas čižži nu, ahte mánnái šaddá geahppaseabbo caggat njálmmis buot badjel. Mánná njammá álggos dan mielkki mii dus lea čiččis. Go čižži guorranišgoahtá, de raba dan mielkki mii lea veahkkečiččis. Dan dagat go luvvet šláŋŋa eret lohki gurain. Dalle sáhttá mánná njammat gallás veahkkečižži milkkiin.
Mot atnit ruovtturáhkaduvvon veahkkečižži?
Ovdal go oastát veahkkečižži, de sáhtát geahččaladdat ruovtturáhkaduvvon čiččiin. Don dárbbahat doahtu ja seakka biebmanšláŋŋa. Jeara dearvvašvuođaguovddážis sáhttet go veahkehit gávdnat dutnje biebmošláŋŋa (hávális atnui). Dus fertejit leat buhtes gieđat ja ráinnas, vuššojuvvon rusttegat. Čuohpa unna ráiggáža doahttoskuvdui ja gease šláŋŋa dan čađa. Gasit geahči galgá biddjojuvvot dohttui. Deavdde čiččemielkki/eatnimielkeduotti dohttui ja bonjas doahttoskuvddu dasa gitta. Šláŋŋa darvvihuvvo čižžái, ja geahči bisána sullii dakko čiččeoaivvi alážii. Mánná caggá njálmmis sihke čiččeoaivvi ja šláŋŋa badjel. Jus hábmet čižži bures, šaddá mánnái geahppaseabbo caggat njálmmis buot badjel. Máhcas šláŋŋa bissehit mielkki golgamis. Dalle njammá mánná álggos dan mielkki mii lea čiččis. Go čižži guorranišgoahtá, de ložžet máhci šláŋŋas. Dalle sáhttá mánná fas njammat gallás veahkkečičči milkkiin.
Manne atnit veahkkečižži?
Veahkkečičči sáhttá leat buorre jus don háliidat njamahit eanemus lági mielde, muhto dus lea unnán, dehe ii leat mielki čiččiin. Veahkkečiččiin oažžu mánná liige mielkki (čiččemielkki dehe eatnimielkeduotti), seammás go don njamahat. Njamaheapmi sáhttá lasihit čiččiide eanet mielkki, danne go mielki lassána go mánná njammá. Go njamahišgoahtá, vuosttaš áiggi maŋŋil riegádeami, lea vuogas garvit doahtu. Dat lea danne vai mánná ii jorbbot dainna doahttonjammamiin. Lea guovttelágán vuohki mot njammat čičči ja njammat doahtu. Veahkkečižži sáhttá dalle leat buorre molssaeaktu. Go njamaha veahkkečiččiin, de sáhttá dat addit liige lagasvuođa ja liikeoktavuođa. Dat sáhttá maiddái nannet máná ja eatni oktavuođaid. Danne atnet muhtumat veahkkečičči adopšuvnna oktavuođas.