Movt dieđán mánná lea gearggus borramušaide?
Jus mánná sihke dovddaha ahte lea láddan ja čájeha ahte dárbbaša eambbo biepmu, sáhttá leat áigi borramušain álgit. Láddama čájeha go mánás bissu oaivi badjin, sáhttá čohkkát ja guvnnjádit, dohppet biepmu ja njálmmi guvlui doalvut, sáhttá dovddahit go lea gállás, ovdamearkka dihte oaivvi eará guvlui jorahit. Mearkkat ahte mánná dárbbaša borramuša, lea jus ii loso doarvái ja/dahje ahte mánás orru borranmiella maŋŋil go lea njámahuvvon olu. Eanas mánát leat gergosat borrat go leat birrasiid 6 mánnosaččat. Borramuša ii galgga addit ovdal go lea 4 mánnosaš. Ovdal dan leat mánás beallešattot čoalit ja monimuččat eaige gierdda vel maidege eará go čižžemielkki/čižžemielkedutti.
Movt álgit borramušain mánnái?
Hárjeheapmi bibmui galgá dáhpáhuvvat hilljánit ja dađistaga. Hivvodat lasihuvvo máná dárbbu ja signálaid mielde. Álggat áibbas áibbas unna porsuvnnažiiguin. Vuosttaš borran sáhttá leat dušše unna teadjabastteš. Hivvodaga sáhttá lasihit dađistaga. Divtte máná máistit olu iešguđetlágan biepmuid. Go mánná lea sullii 6 månu, lea vuogas borrat 2–3 beaivvis. Go mánná lea 9 mánu, de sáhttá borahit máná3–4 háve beaivvis. Jus lea dárbu atte 1–2 gaskaborramuša lassin. Čižžemielki dahje čižžemielkeduddi lea deaŧaleamos biebmu olles vuosttaš jagi. Njamaheapmi oassin borramis doalaha du mielkebuvttadeami.
Guđiid biepmuiguin álgit?
Mánnái sáhttá álggu rájes addit olu iešguđetlágan biepmuid. Fála smávva porsuvnnaid, teadjabastte álggos. Álggos berre biepmu áibbas moalas, measta golgi. Muhtumat álget njárbes buvrruin, earát mollejit buđehiid dahje ruotnasiid. Čižžemielkki dahje čižžemielkedutti sáhttá seaguhit gárvves buvrui, ja buđet-/ruonasmestui.
Lasit buđet-/ruonasmestui dađistaga. Báhput (bønnerat), linssat, earttat, tofu, vuoncáčivgabiergu, biergu, guolli. Dat dahká ahte borramušas lea eanet proteiidna. Mánná sáhttá áinnas oažžut seamma biepmu go bearaš muđui, muhto molle máná biepmu bures. Ráhkat biepmu sáltti ja liema haga. Divtte máná geahččaladdat iešguđetlágan borramušaid. Sáhttet leat dipma muorjjit ja šaddobihtát, veahá vuššon brokkoli ja diehppegálla, moalasin faskojuvvon rušpi, náppoš, ja láibebihtát. Nå hárjána mánná iešguđetlágan smáhkaide.
Mánnástivrejuvvon biebmohárjeheapmi (Baby Led Weaning) - berre go diktit máná borrat ieš?
Mánná borragoahtá biepmu go lea birrasiid 6 mánu. Divtte máná oassálastit aktiivvalaččat borramii ja geavahit dáidduidis. Mánná oaidná, haksá, dovdá ja máistá biepmu. Geavat buori áiggi borramii ja ráhkat buori miellalági. Mánná oažžu olu muitogovaid ja oahppá olu. Divtte máná borrat ieš ja seammás oažžut biepmu basttiin. Dalle sihkkarasttát ahte mánná borrá dan maid dárbbaša.
Movt ráhkadit mollejuvvon biepmu mánnái?
Go mánná borragoahtá, de sáhttá mánnái addit biepmumii lea mollejuvvon. Sáhttá leat vuššon ja mollejuvvon buđet ja vuššon ja mollejuvvon ruotnasat, nugo rušpi, náppoš, diehppegálla, brokkoli, batáhta, ruoná earttat ja sohkarearttat. Álggus sáhtát vuoššat ja mollet iešguđetlágan ruotnasit sierra ja addit daid mánnái. De mánná beassá oahpásnuvvat iešguđetlágan smáhkaide.
Rahkat álggus biepmu mii lea molejuvvon ja njárbat. Vuošša buđeha/ruotnasiid sáltti haga, bijat dušše veahá čázi ja duolddahat dassážii go leat dipman. Njorre vuoššančázi, ja váldde vara das. Molle/deatte dasto gáffaliin/nađđafironiin dassážii go eai leat šat čoalttut. Seagut dasa čižžemielkki/čižžemielkebuhtadusa, dahje veahá vuoššančázi ja veahá margariinna mii lea šattuiguin ráhkaduvvon dahje šaddooljju.
Go mánná šaddá stuorát, de sáhttá addit biepmu mii ii leat nu fiidnát mollejuvvon. Seagut vuššon bábuid, linssaid, guoli, bierggu. De lassána ruovde - ja proteiidnasisdoallu borramušas.