Ruovdi - masa dat adno ja movt oažžut doarvái?
Ruovdi dárbbašuvvo fievrredit oksygena varas ja vuoiŋŋamaččaid ja nearvafierpmi ovdáneapmái.
Olles áigái šaddan mánáin lea dan mađe ruovdi ahte bistá sullii 6 mánu, ovttas ruvddiin mii lea čižžemielkkis/čižžemielkebuhtadusas. Sullii 6 mánu rájes, dárbbaša mánná maiddái ruovddi maid oažžu biepmus.
Biepmut main lea ruovdi leat láibi ja buvru ráhkaduvvon roavvajáffus, biergu, guolli, monni, bábut, linssat, earttat ja ruoná ruotnasat. Don sáhtát ráhkadit buvrru ieš, gordnešlájaiguin main lea olu ruovdi. Industriijaráhkaduvvon buvrui lea dávjá biddjon ruovdi.
Gaskabeaiborramuš addá ruovddi. Seagut ruotnasiid bábuiguin, linssaiguin, guliin biergguin. C-vitamiidna borramušas lasiha ruovddi bajásváldima.
Mánát geain lei riegádandeaddu vuollel 2,5 kilo, ožžot rávvagiid ruovdelasáhusa birra.
C-vitamiidna – masa dat adno ja mas dat gávdno?
C-vitamiidna (askorbiidnasuvri) lea čáhceluvvi vitamiidna gáhtte rupmaša seallaid oksidatiiva vahágiid vuostá. C-vitamiidna lea antioksidánta. C-vitamiidna lea dehálaš go galgá ráhkadit kollagena. Kollagena lea oassi čatnangođđosis, čahkaris, dávttis ja bániin. C-vitamiidna lasiha bajásváldima ruovddi čoalis. Atte danne áinnas ruovtturáhkaduvvon buvrru ja láibeborramuša lassin šattuid, juice dahje ruotnasiid main lea C-vitamiidna. Gárvvesbuvrruide lea lasihuvvon C-vitamiidna.
Njuoratmánáide ávžžuhuvvo 20 mg C-vitamiidna beaivái.C-vitamiidnasisdoallu iešguđetlágan borramušgálvvuin (mg C-vitamiidna juohke 100 grámmas borramušgálvvus):
- ruvsomuorji (840)
- sáhppesjieret (159)
- paprihkka (126)
- kivi (71)
- eananmuorji (69)
- ananas (53)
- appelsiidna (51)
- brokkoli (47)
- diehppegálla (38)
- náppoš (35)
- mango (26)
- lávet (17)
- čižžemielki (4) (dan maid eadni borrá váikkuha dasa)
- čižžemielkebuhtadus (10)
- gárvves bulvariin ráhkaduvvon buvru, gárvvis borrat (10-20)