Dárbbašat go jođánit veahki? Čuojat 113
Čuojat 113 jus dilli lea kritihkalaš, ja lea váralaš eallimii ja dearvvašvuhtii.
Jus it dárbbaš hohpolaš veahki, de čuojat heahteossodahkii 116 117.
Eallináiggis eanaš olbmot vásihit dávdamearkkaid nugo fuolastumi, hearkivuođa ja lossa miela. Dat lea áibbas dábálaš oassi eallimis. Dákkár dávdamearkkaid vásiheapmi ii leat seamma go silolaš váttut, muhto jus dávdamearkkat bistet guhkit áigge, vearáskit dahje hehttejit du eallit dábálaš eallima, de lea dehálaš jearrat ráđi ja veahki.
Ná sáhttá du fástadoavttir veahkehit du
Du fástadoavttir sáhttá addit dutnje divššu geahppa silolaš váttuin ja jus lea dárbu sáddet du viidáset. Fástadoavttir galgá veahkehit du oažžut oktavuođa silolaš dearvvašvuođabálvalusain ja eará bálvalusain gielddas/suohkanis dahje čujuhit du psykologaide dahje psykiatriijaid dikšui suohkanpsykiátralaš guovddážii dahje buohccevissui.
Buot ássiin geat leat álbmotregistariin Norgga gielddain/suohkaniin,sis lea vuoigatvuohta oažžut fástadoaktára. Jus it leat vissis gii du fástadoavttir lea, de sáhtát logget sisa Helsenorge dahje riŋget Helsenorge bagadusnummirii 23 32 70 00.
Jus dárbbašat jođánit veahki, muhto it oaččo fástadoaktára ságaide, de sáhtát váldit oktavuođa heahteossodagain (čuojat 116 117). Muhtin stuorát gávpogiin lea maid psykiátralaš heahteguovddáš.
Silolaš dearvvašvuođaveahkki du gielddas/suohkanis
Suohkanis gos orut leat máŋga fálaldaga dikšumii ja doarjagat olbmuide ja sin oapmahaččaide geat dárbbašit silolaš dearvvašvuođadivššu ja doarjaga. Jus galggat oažžut dákkár fálaldaga sáhtát váldit oktavuođa iežat fástadoaktáriin dahje suohkaniin.
Dá leat muhtun fálaldagat maid sáhtát ávkkástallat:
Jođánis silolaš dearvvašvuođaveahkki
Jođánis silolaš dearvvašvuođaveahkki lea gielddaid/suohkaniid vuosttašceahke dikšunfálaldat olbmuide geat leat badjel 16 jagi ja geain leat iešguđetlágan balut, ja geain lea geahppa dahje lea muttolaš lossamiella. Dáppe sáhtát maid oažžut veahki oađđinváttisvuođaide ja easkka álgán gárrenmirkkuid váttuide.
Bálvalus lea nuvttá ja addá njuolggo veahki almmá doaktára čujuhusa haga. Mihttomearri lea ahte galggat oažžut veahkkefálaldaga ovtta gitta guovtti vahku sisá amas du dilli vearránit.
Bálvalus lea ásahuvvon dahje lea ásahuvvome 75 gildii/ gávpotoassái. Gielddat/Suohkanat mat eai geavat dahje eai leat vel ásahan Jođánis psyhkalaš dearvvašvuođaveahki, sáhttet oažžut sullasaš vuosttašceahke fálaldagaid.
Suohkan/gieldda psykologa
Suohkanat/Gielddat leat geatnegahtton bidjat virgái psykologaid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalussii. Ollugat dain fállet oanehis áigge dikšuma álkes ja muttolaš silolaš váttisvuođain ja gillámušain. Fálaldat lea nuvttá. Váldde oktavuođa suohkaniin/gielddain dahje iežat fástadoaktáriin.
Galledanjoavkkut
Eanaš suohkaniin/gielddain leat galledanbálvalusat olbmuide geat eai ieža nagot boahtit, ja geain soitet leat eanet duođalaš ja máŋggabealat váttisvuođat. Dalle oaččut veahki doppe gos orut dahje iežat lagasbirrasis. Váldde oktavuođa iežat suohkaniin/gielddain jus háliidat veahki ruovttus.
Gávdnojit maiddái fágaidrasttideaddji dikšun- ja čuovvolanjoavkkut mat veahkehit jus dus leat silolaš váttisvuođat ja gárrenmirkováttisvuođat. Ovdamearkkat galledeaddji, fágaidgaskasaš dikšunjoavkkuide leat FACT og ACT-team.
Suohkanlaš/Gielddalaš dearvvašeallinguovddážat (frisklivssentraler)
Eambbo go bealli suohkanin/gielddain ja gávpotosiin Norggas leat dearvvašeallinguovddážat, gos sáhtát oažžut veahki rievdadit eallinvuogi ja birgehallat iešguđet váttuiguin ja dávddaiguin. Muhtumat dain sáhttet maid veahkehit du birget lossamielain ja nođiiguin, oađđinváttisvuođaiguin ja alkoholaváttisvuođaiguin.
Silolaš dearvvašvuođaveahkki buohcceviesus dahje poliklinihkas (DPS)
Silolaš dávdamearkkat sáhttet ovdánit eanet duođalaš gillámuššan, ovdamearkka dihte losit lossamiela, garra ballumearkkat dahje psykohtalaš dávdamearkkat mat dagahit ahte massá oktavuođa duohtadiliin.
Dakkár oktavuođain sádde du fástadoavttir ovttasráđiid duinna čujuhusa buohccevissui dahje guovllupsykiátralaš poliklinihkkii (DPS) ja silolaš dearvvašvuođa pasieantamannolahkii.
E-Hálddašeapmi
Ollu buohcceviesuin fállojuvvo bagaduvvon interneahttadikšu silolaš váttuid vuostá nu go panihkkaváttut, sosiála ballu dahje muttolaš lossamiella, mii maid gohčoduvvo eMestring. Don sáhtát oažžut dieđuid iežat fástadoaktáris jus dakkár fálaldat gávdno du guovllus dahje buohcceviesu neahttasiidduin.
Digitála iešveahkkereaiddut
Digitála iešveahkkereaiddut sáhttet leat veahkkin du gierdat silolaš váttisvuođaid nugo huša, fuolastumi ja láivves gitta gaskamearálaš fuolastumi rádjai, lossamiela, oađđinváttisvuođaid ja huša. Helsenorge:s lea okta veahkkeneavvokataloga mas leat nuvttá iešveahkkeneavvut mii lea fágalaččat dohkkehuvvon norgga fágabirrasiin ja lea čađahan vissisvuođa- ja persovdnasuodjalusa árvvoštallama.