Rávvagat korona birra váhnemiidda, mánáide ja nuoraide

Rávvagat váhnemiidda mánáid stoahkama birra, movt mánáiguin hupmat korona birra ja movt áimmahuššat mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa.

Foto: Mostphotos/Shalamov (illustrasjonsbilde)

Mánát ja koronavirus

Mánát orrot buorebut gierdame buohcat koronavirusa (covid-19) geažil go boarráseappot. Leat vuosttažettiin mánát ja rávisolbmot geain leat dávdamearkkat, geat njoammudit viidáseappot, ja stuorámus njoammunriska lea dalle go dávdamearkkat leat easkka ihtán. Go mánáin leat geahppaset dávdamearkkat go rávisolbmuin, de sii maiddái njoammudit hárvvibut go rávisolbmot. Go Norggas leat čuvvon olbmuid geain lea vocid-19, de orru leame nu ahte mánát unnán njoammudit dan earáide.

Loga dás eambbo dan birra: kunnskap om smitte av covid-19 hos barn og unge.

Makkár rávvagat leat stoahkama ja ovttastallama hárrái mánáidgárddis ja skuvllas?

Go mánáidgárddit, skuvllat ja skuvlaastoáiggeortnet rahpasedje, de ráhkaduvvoje njoammuneastadanbagadusat.

Dál leavvá njoammudávda unnán, ja de sáhttet mánáidgárddiin ja skuvllain ložžejuvvot doaibmabijut. Njoammuneastadeami bagadusas lea ráđđehus juohkán doaibmabijuid ruoná, fiskes ja rukses dásiide (regjeringen.no). Dearvvašvuođaeiseválddit dat mearridit galgá go čuovga molsut ivnni, eai ge skuvllat ieža.

Rahpama rájes gitta geassemánu álgui ledje doaibmabijut rukses dásis. Geassemánu 2.b. 2020 rájes sáhttet mánáidgárddit ja skuvllat muddet doaibmabijuid fiskes dássái. Dat dahká vejolažžan álkibut čađahit mánáidgárde- ja skuvlabeivviid ollislaš vuogi mielde seammás go čuvvot njoammuneastadeami njuolggadusaid.

Dát ođđa bagadusat eai váikkut njoammuneastadannjuolggadusaid muđui servodagas.

Makkár rávvagat leat stoahkamii ja ovttastallamii astoáiggis?

Vaikko mánát dál sáhttet ovttastallat eambbo eará mánáiguin mánáidgárddis ja skuvllas, de lea deaŧalaš ahte mii ain čuovvut njoammuneastadeami rávvagiid, ja ráddjet man gallásiin mii servvoštallat astoáiggis. Go smávva mánát eai nagot doallat gaskka, de lea ávžžuhus ahte sii ovttastallet dušše unna jovkkožiin. Boarráset mánát geat máhttet doallat gaskka, sáhttet leat eanebut ovtta joavkkus.

Lea ovdamunnin ahte mánát ovttastallet vuosttažettiin daid mánáiguin geaiguin leat seamma kohortas (joavkkus) mánáidgárddis, skuvllas dahje organiserejuvvon aktivitehtain. Mánát eai galggaše stoahkat ja ovttastallat nu olu eará mánáiguin go daiguin geaiguin leat ovttas mánáid¬gárddis dahje skuvllas.

Dát rávvagat leat danne vai unnidivččiimet njoammuma. Jus mánná buohccá ja covid-19 duođaštuvvo, de biddjojuvvojit buot mánát karantenii geaiguin son lea servvoštallan  maŋemus 48 diimmu ovdal go dávdamearkkat ihte. Dalle lea ovdamunnin ahte son ii livčče nu oallugiiguin servvoštallan.

Seamma bearraša mánát gal ožžot dábálaččat servvoštallat, maiddái earránan váhnemiid mánát geain leat moadde ruovttu. Váldoulbmilin lea liikká eanemus lági mielde  unnidit logu geaiguin servvoštallet. Deaŧaleamos lea ahte buohkat leat várrogasat, vai alcceseamet ja earáide ii njomoše dávda, ja danne fertet doallat gaskka ja ráddjet man oallugiiguin leat lahkalaga hávális.

  • Mánát eai galggaše nu máŋgasiin stoahkat ovttas friddjaáiggis.
  • Ávžžuhuvvo ahte ráddje galle máná gávnnadit stoahkat dahje doaimmaide jus eai gula seamma kohortii (jovkui). Ulbmilin lea hehttet njoammuma.
  • Ávžžuhuvvo doallat guhkit gaskka go dábálaš, unnimusat ovtta mehtera.

Dáid ávžžuhusaid duogáš lea ahte njoammunriska lassána mađi eanet olbmot leat čoahkkanan, mađi guhkit leat ovttas ja mađi lahkalagabut mii leat.

  • Lea buoret gávnnadit olgun stoahkat go siste.
  • Berre garvit stoahkanbáikkiid gos leat olu mánát oktanis.
  • Maiddái doppe ávžžuhuvvo doallat mehtera gaskka earáide.
  • Basset gieđaid dávjá, sihke ovdal ja maŋŋel stoahkama, ja gaskkohagaid vel, ja muitet gossannjuolggadusaid čuovvut.
  • Ii berre leat buorástahttin, buorresteapmi ja eará dárbbašmeahttun fysalaš oktavuohta.

Mánát ja nuorat geain vuhtto vuoiŋŋahatinfekšuvdna berrejit dollojuvvot ruovttus eai ge servvoštallat mánáiguin ja nuoraiguin mat eai gula bearrašii. Dat guoská maiddái dalle go leat gehppes dávdamearkkat. Jus mánás leat moadde ruovttu, de berre son bissut juoppá ruovttus jándora maŋŋelii go dávdamearkkat jávket, ja váhnemat ávžžuhuvvojit ovttasbarggu bokte čuovvut njoammuneastadanrávvagiid.

Mánát ja nuorat geat leat ruovttuisolašuvnnas dahje ruovttukarantenas eai oaččo servvoštallat mánáiguin ja nuoraiguin geat eai gula bearrašii.

Váhnemat sáhttet veahkehit mánáid gulahallat eará mánáiguin eará láhkái, telefovnna ja videoságastallamiid bokte ja nu ain.

 

Mánáid riegádanbeaivvit

Dál go mánáidgárddit ja skuvllat fas leat rahppojuvvon, de lea vejolaš doallat riegádanbeivviid go gal čuovvu dáid njoammuma eastadeami  njuolggadusaid.   Dat mearkkaš ahte:
  • Jus lea buohcci, de ii oaččo searvat, ii vel de ge go lea dušše veahá vuoiŋŋahatinfekšuvdna. Eai sii ge sáhte searvat geat lea karantenas dahje isolašuvnnas.
  • Ferte leat vejolaš gieđaid doallat buhtisin, ja giehtabassan- dahje desinfiseren¬ávdnasat fertejit leat sajis. Gieđaid berre bassat go boahtá, ovdal go borada ja go lea vuolgime. 
  • Bovdejuvvon guossit galggaše gullat seamma joavkkuide (kohorttaide) go maidda mánná gullá skuvllas/mánáidgárddis/organiserejuvvon astoáiggedoaimmas. Nuorat berrejit leat seamma joavkku/luohká nuorat go masa ieš gullá.  Ulbmil dáinna lea ahte mánát ja nuorat eai galggaše nu oallugiiguin servvoštallat.
  • Mánát sáhttet stoahkat ovttas ja servvoštallat nu go dahket mánáidgárddis/ skuvllas, muhto eai mannat hui lahkalaga, eai galgga omd. buorástahttit eai ge buorrestit nuppiid. 
  • Stuorát mánát ja nuorat rávvejuvvojit ain doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka. 
  • Doaluide eai berre boahtit eará mielčuovvut/oasseváldit. Jus muhtin mánná dárbbaša muhtima iežas mielde, de berre mielčuovvu doallat gaskka eará mánáide ja rávisolbmuide ja čuovvut njoammuneastadanrávvagiid.   
  • Doalut galggaše leat olgun. Jus dat leat siste, de lea deaŧalaš ahte lea nu buorre sadji ahte sáhttá doallat rávvejuvvon gaskka.  
  • Riegádanbeaivemáná váhnemat/fuolaheaddjit berrejit geahččalit doalahit gaskka eará mánáide geaiguin sii eai servvoštala dábálaččat.  
  • Biepmuid ja gáhkuid berre čuohppat ja lágidit bihtáid mielde. Muitte ahte sihke guossoheaddjis ja sis geat borret, galget leat ráinnas gieđat.  

Organiserejuvvon astoáiggedoaimmat

Astoáiggedoaimmat leat deaŧalaččat mánáid ja nuoraid fysalaš ja psyhkalaš dearvvašvuhtii. Njoammunriska sáhttá bistit guhká. Danne lea hui deaŧalaš ahte mánát sáhttet searvat astoáiggedoaimmaide oadjebas ja čielga rájiid siskkobealde vai ii leat stuora njoammunriska.

Doaimmaide berrejit vuosttažettiin seamma báikkálaš birrasa mánát searvat. Lea jierpmálaš ráddjet muhtin astoáiggedoaimmaide searvama váruhan dihte man oallugiiguin ovttastallá, jus doppe leat eará joavkkuide gullevaš mánát.

Geassemánu 15.b. rájes sáhttá mehtera gaskka doallan ložžejuvvot mánáid ja vuollel 19 jagi nuoraid čoagganemiin geasseskuvllain, geasseleairrain, aktivitehtaleairrain, kulturskuvllain, skuvlaloahpahemiin ja eará skuvlalágan astoáigge- dahje luopmofálaldagain, ja ložžen guoská maiddái sidjiide geat lágidit čoagganeami.

Ain doalahuvvo ráva ahte eai galggaše eambbo go 20 olbmo čoahkkanit, muhto sáhttet čoahkkanit máŋga diekkár 20-olbmo joavkku. Eaktun lea ahte joavkkut doalahit gaskka gaskaneaset ja oasseváldit sihke ovttaid mielde ja ovttas čuvvot njoammuneastadeami njuolggadusaid.

Valáštallansearvvit/ovttastumit berrejit dan muddui go vejolaš, juohkit oasseváldiid fásta joavkun, ja vuosttažettiin ovtta jovkui čohkket dakkáriid geat muđui ovttastallet lagasbirrasis, skuvllas dahje nu.

Mánát ja nuorat geat leat mielde joavkovaláštallamiin ja eará valáštallamiin gos ii leat čađat/guhká lahkalaga earáiguin, sáhttet dábálaš guoskkademiin čađahit aktivitehtaid go fal lea ávžžuhuvvon joavkosturrodat ja fásta joavkkut  (gitta 20 olbmo). Dat mearkkaša ahte mánát ja nuorat sáhttet čađahit valáštallamiid dego spábbačiekčama ja giehtaspáppa dábálaš guoskkademiin.

Mánáid- ja nuoraidvaláštallamiin gos guokte olbmo ain leat lahkalaga, nugo heaibun, fággádallan, dánsun ja nu ain, sáhttet mánát ja nuorat fas hárjehallagoahtit, go fal ráddjejit hárjehallama ovttain dahje mottiin fásta guimmiin.

Buot molssodanlanjat sáhttet dál geavahuvvot, jus skábiid gaskka lea okta mehter. Lea deaŧalaš ahte dollojuvvo unnimusat okta mehter sin gaskka geat leat molssodan- ja basadanlanjain ja riššuin, ja ahte hivssetkapasitehta lea doarvái dasa man oallugat doppe leat.

Doaibmabijut leat juhkkojuvvon ruoná, fiskes ja rukses doaibmabidjomodeallan (johtolatčuovgamodeallan). Eambbo dieđuid gávnnat dáppe: smittevernveileder for idrett.

Ráđđehus lea mearridan ahte organiserejuvvon vuodjan ja vuodjanhárjehallan, ja nu maiddái vuodjanoahpahus ja skuvlavuojadeapmi, sáhttet fas álggahuvvot geassemánu 1.b. rájes, go fal čuvvot njoammunsuodjalanrávvagiid. Loga dan birra dáppe: veiledning for organisert svømming (FHI).

Mánát ja nuorat berrejit rievttes áigái boahtit astoáiggedoaimmaide ja maiddái vuolgit dakkaviđe go doaibma nohká. Dat lea danne vai eai čoahkkan oallut olbmot. Bohkat berrejit eanemus lági mielde garvit kollektiiva sáhtu go bohtet ja vulget astoáiggedoaimmain, ja danne lea buoret boahtit vácci, sihkkeliin dahje biillain. 

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea addán rávvagiid mánáid ja nuoraid guhkebuš bisti lágidemiid ja geassedoaimmaid čađaheapmái.

Ovttastallan áhkuin ja ádjáin

Sáhttet go áhkut ja ádját ovttastallat mánáidmánáiguin?

Muhtimiin lea stuorát riska go earáin duođalaččat buohccát covid-19 geažil. Vuosttaš riskajovkui gullet sii geain lea veahá alibuš riska go dábálaš olbmuin ja nuppi jovkui sii geain lea muttolaš dahje alla riska. Geat gullet gosage ja rávvagiid riskavuloš olbmuide ja sin oapmahaččaide sáhtát dás lohkat sierra artihkkalis.
 
Dál go lea servodagas lea unnun njoammudávdda várra, de sáhttet olbmot geain ovdalaččas lea veahá alibuš riska buohccát, dábálaččat ovttastallat dahje vuolgit luopmomátkái mánáidmánáiguin. Muhto dii berrebehtet erenoamáš dárkilit čuovvut njoammuneastadan¬rávvagiid (giehtabassan, váruhit go gosat, doallat gaskka ja bissut ruovttus jus leat buohcci dahje dávdamearkkat).  
 
Jus dus lea muttolaš dahje alla riska buohccát duođalaččat, de berre árvvoštallat sáhtát go guoskevaš olbmui(guin) ovttastallat ja makkár eastadan- dahje várrogasvuođadoaimmat leat vejolaččat. Jus dárbu, de sáhttá doavttir leat veahkkin árvvoštallat man stuora riska dus lea buohccát duođalaččat. Geahča dáppe maiddái mátkerávvagiid riskavuloš olbmuide ja sin oapmahaččaide.

Korona lea min ođđa beaivválaš dilli. Ná ságastat mánáiguin korona birra

  • Atte áššálaš ja rievttes dieđuid. Várut fal ahte it balddit mánáid, muhto ale duššindaga ge duođalašvuođa. Dávda lea duođalaš, muhto Norggas leat mii bures gergosat dustet dan. Mii diehtit bures man oallugiidda lea njommon, ja buohkat geat šaddet buohccit, ožžot buori divššu.

  • Čilge movt dávda njoammu, ja movt sáhttá váruhit ahte dat ii njoamo:

    • basa gieđaid dárkilit ja dávjá
    • doala gaskka earáide
    • gosa/gastte giehtagávvii
  • Muital ahte mii fertet leat várrogasat ja váruhit ain máŋga mánu.
    • olu váhnemat fertejit ain bargat ruovttus.
    • Fuolkkit ja ustibat eai fina nu olu guossis
    • Mátkkit, riegádanbeaivedoalut ja eará gávnnadeamit šaddet čađahuvvot eará ládje go ovdal korona.
  • Čilge ahte dát dilli bistá muhtin áiggi, ja ahte buot šaddá dábálaš fas, muhto mii eat dieđe vuos goas.

  • Mánát ja nuorat ohcet dávjá dieđuid Interneahtas. Jeara áinnas maid doppe leat odne lohkan koronavirusa birra, ja váldde asttu guldalit ja čilget.

ung.no siidduin gávnnat ođđaseamos ja ávkkálaš dieđuid nuoraide gaskkal 13 ja 20 jagi. Doppe gávnnat vástádusaid dábálaš jearaldagaide ja sáhtát gažaldagaid jearrat dáppe: ung.no/oss.

Dárbbašat go muhtimiin ságastit dahje chattet? Dáppe gávnnat dieđuid veahkketelefovnnaid ja chattenvejolašvuođaid birra.

Ságastallet maid dii bearrašis galgabehtet dahkat jus muhtin dovdá iežas buohccin. Jus soamis šaddá karentenii: čilge maid dat mearkkaša ja movt dii sáhttibehtet láhčit dan dili buoremus lági mielde.

Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress (NKVTS) addá eambbo rávvagiid máŋgga gillii dasa movt hálddašit koronadilálašvuođaid.