Rahpan dađi mielde

Norgga eiseválddit áigot dađi mielde ja kontrolla vuolde rahpat servodatdoaimmaid ja lea maid plána dasa movt dađi mielde muddet koronadoaimmaid.

Foto: Mostphotos

Lea áibbaš dárbbašlaš ahte álbmot ain čuovvu eiseválddiid rávvagiid doalahit gaskka ja gieđaid bassat, ja bissut ruovttus go leat buohccit. Jus mii galgat sáhttit rahpat ain eanet servodatdoaimmaid, de fertet mii ain leat erenoamáš dárkilat vai ain eastadit njoammuma.

Čađahuvvon doaibmabijuin lea leamaš buorre ávki. Danne sáhttá ráđđehus dađi mielde geasi vuostá rahpat servodatdoaimmaid.

Olles gova ráđđehusa doaibmabijuin 2020 giđa gávnnat ráđđehusa áigelinjjás.

Mii fertet ain doalahit gaskka ja atnit buori giehtačorgatvuođa

Doaimmat mat rahppojuvvojit fas galget čuovvut sierra njoammuneastadeami njuolggadusaid. Muđui servodagas lea deaŧalaš ahte buohkat ain čuvvot njoammuneastadeami vuođđorávvagiid ja doalahit gaskka earáide ja dávjá basset gieđaid.

Go čoagganit priváhta dilálašvuođain, de eat berre eambbo go 20 olbmo čoahkkanit ovtta sadjái, ja dalle berrejit doalahit unnimusat 1 mehtera gaskka nuppi olbmui, ja eambbo doppe gos lea vejolaš. Dat ii guoskka olbmuide geat muđui orrot ovttas dahje geat leat du lagamusat. Geat "du lagamusat" leat, mearridat don ieš, muhto dat eai berre leat nu oallugat, ja berrejit leat dat seamma olbmot guhkit áigge.

Áigelinjá – servodatdoaimmaid rahpan dađi mielde

Mii leat ovttas nagodan oažžut njoammuma kontrolla vuollái. Danne vállje ráđđehus ložžet daid garra doaibmabijuid mat leat leamaš. Mihttun lea ahte nu olu doaimmat ja aktivitehtat go vejolaš sáhtáše fas rahppojuvvot ovdal geasi. Dat eaktuda ahte mii ain nagodit doalahit njoammundilálašvuođaid kontrolla vuolde.

Suoidnemánu 15. b. rájes gustojit ođđa mátkerávvagat ja ođđa njuolggadusat mátkekarantena hárrái:

  • Don sáhtát mátkkoštit Schengen- ja EEO-guovlluide gos lea dohkálaš njoammundilli almmá dárbbašit mannat mátkekarantenii go máhcat Norgii. Álbmotdearvvašvuođa­instituhtta (FHI) lea mearridan eavttuid dan oktavuođas. FHI ođasta suoidnemánu 10. b. rájes juohke 14. beaivvi  dieđuid das guđiid guovlluide dat guoská.
  • Dat mearkkaša ahte šaddá vejolaš mátkkoštit eanet riikkaide Eurohpás. Dat čađahuvvo dainna lágiin ahte soames riikkat čuldojuvvojit otná globála mátkerávvagiin. Guđet riikkat ja guovllut dat bohtet leat, lea dan duohken movt njoammundilálašvuohta lea doppe. 

Geassemánu 15. beaivvi rájes leat čuovvovaš rievdamat:

  • Hárjehallanbáikkit, vuojadanguovddážat ja vuojadanbasseaŋŋat leat rahpasat almmolaš atnui, jus fal čuvvot dohkálaš njoammuneastadannjuolggadusaid. Geahča njuolggadusaid.
  • Dál ii dárbbaš oktage karantenii gii boahtá Norgii davviriikkaid guovlluin gos lea unnán njoammun.
  • Sáhttá almmolaš báikkis lágidit lágidemiid gitta 200 olbmui.
  • Njuolggadusa unnimusat mehtera gaskka doallama birra eai dárbbaš čuovvovaččat čuovvut:   
    • čiekčit ja doaimmaheaddjit/veahkit go ráidočiekčamat čađahuvvojit njunuščiekčamiin (ráidočiekčamiin) maid Norgga spábbačiekčanlihttu lea mearridan gearggusin čuovvut lihtu njoammuneastadanprotokollaid mat leat ráhkaduvvon ovttasráđiid Dearvvašvuođadirektoráhtain.
    • doaibmi dáiddárat go čađahit kulturlágidemiid ámmát­lágideaddji olis ja alimus dási valáštallit go čađahit valáštallan­lágidemiid
    • mánát ja nuorat vuollel 20 jagi geat oassálastet geasseskuvllas, geassečoagganeamis, aktivitehtaleairras, kulturskuvllas, leairaskuvllas, skuvlaloahpaheamis ja eará skuvlalágan astoáigge- dahje luopmolágidemiin, ja sii geat fuolahit lágideami.

Doaimmahagat ja bargosajit

Bargoaddit berrejit sihkkarastit ahte bargit sáhttet doallat unnimusat ovtta mehterea gaskka olles bargoáiggi. Guovlluin gos bargit fertejit čuovvut almmolaš sáhtuid, ávžžuhuvvojit bargoaddit lágidit vejolašvuođa bargat ruovttukantuvrras ja elektrovnnalaš čoahkkimiid dan muddui go vejolaš, ja ahte bargosadjái bohtet dušše dalle go lea dárbbašlaš. Dat guoská erenoamážit Oslo guvlui ja eará gávpogiidda gos oallugat mátkkoštit almmolaš sáhtuid mielde.

Lea almmuhuvvon bagadus ruovttukantuvrraid birra covid-19 njoammuma eastadeami dihte, ja rávvagat dasa movt bargosajiid sáhttá heivehit.  

Doaimmat gos lea ovttain olbmuid hávális oktavuohta, nu go ovdamearkka dihte vuoktačuohppit, liikedikšun ja deahkkeruvven, sáhttet doallat rabas jus čuvvot njoammuneastadandoaimmaid gáibádusaid.

Lea ráhkaduvvon njoammuneastadanbagadus njoammuneastadanfágalaš dohkálaš doaimma hárrái doaimmahagaide mat fállet divššu ovtta olbmui hávális, nugo vuoktačuohppit, rumašdikšun jna. Bagadusas rávvejuvvo movt doaimmahagat sáhttet dohkálaččat eastadit njoammuma ja covit-19 leavvama. Ulbmilin lea suodjalit kundariid ja bargiid ja hehttet njoammuma buoremus lági mielde.

Doaimmat gos dearvvašvuođabargit nugo bátnedoaktárat, fysioterapauttat, psykologat ja earát geain lea ovttain olbmuin lahka oktavuohta hávális, sáhttet deaivat iežaset pasieanttaid čalmmát, jus fal čuvvot dábálaš njoammuneastadandoaimmaid.

Lea ráhkaduvvon bagadus njoammunestadeapmi dearvvašvuođadoaimmain gos lea dahkamuš ovttain olbmuin hávális.

Bagadus guoská maid bátnedivššohagaide, muhto sidjiide leat ráhkaduvvon lassi njuolggadusat bátnedivššohagaide.

Valástallan, kultuvra ja lágideamit

Mánáid- ja nuoraidvaláštallan

  • Geassemánu álggu rájes leat mánáid ja gitta 19 jahkásaš nuoraid valáštallanhárjehallamat fas rabas. Mánát ja nuorat sáhttet gitta 20 olbmo ovttas, hárjehallat siste ja olgun almmá mehtera gaskka doallama haga. Dat guoská valáštallamiidda nu go omd. giehtaspábba, spábbačiekčan ja eará joavkovaláštallamiidda. 
  • Mánáid- ja nuoraidvaláštallamiin gos guokte olbmo ain leat lahkalaga, nugo heaibun, fággádallan, dánsun ja nu ain, sáhttet mánát ja nuorat fas hárjehallagoahtit, go fal ráddjejit hárjehallama ovtta dahje moatti fásta guimmiin.    
  • Spiehkasteapmi mehtera gaskka doallamis guoská dušše hárjehallamiidda ja valáštallanaktivitehtaide.  Valáštallanlágidemiin, nugo gilvvuin, cupain ja čoahkkanemiin, guoská ain unnimusat 1 mehtera gaskka gáibádus. Geassemánu 15.b. rájes sáhttet diekkár lágidemiin leat gitta 200 olbmo. Dan rádjái lei lohku leamaš 50.
  • Borgemánu 1.b. rájes heaittihuvvo gaskka doallama gáibádus gilvvuid čađaheamis gos buot oassálastit leat vuollel 20 jagi ja jus doaibma ii sáhte čađahuvvot dábálaš vuogi mielde jus álo galgá doallat gaskka. Dát mearrádus lea dan duohken ahte njoammundilálašvuohta dalle dahká dan vejolažžan. Loga dás ráđđehusa preassadieđáhusa.
  • Loga dás eambbo mánáid ja nuoraid organiserejuvvon astoáiggedoaimmaid birra.
  • Geassemánu 15.b. rájes sáhttet vuojadanhállat ja vuojadanbáikkit rahppojuvvot buohkaide. Geassemánu 1.b. rájes sáhtte organiserejuvvon vuojadeapmi ja vuojadanhárjehallamat álggahuvvot jus fal ávžžuhuvvon njoammuneastadannjuolggadusat čuvvojuvvojit. Loga eambbo organiserejuvvon vuodjama birra Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI) siidduin.

Kultuvra ja valáštallan

  • Valáštallandoaimmat sáhttet čađahuvvot Dearvvašvuođadirektoráhta ávžžuhusat gaskka ja joavkkuid birra čuvvojuvvojit.
  • Lea ráhkaduvvon njoammuneastadanbagadus valáštallamii  gos leat rávvagat dasa movt valáštallansearvvit ja -joavkkut sáhttet vuhtii váldit njoammuneastadeami rávvagiid dasa movt suodjalit covid-19 njoammuma vuostá. Valástallanjoavkkut ja -searvvit lea alddiineaset ovddasvástádus das ahte sin doaimmat čađahuvvojit dohkálaččat njoammunsuodjalusrávvagiid mielde.
  • Hárjehallamiid ja organiserejuvvon valáštallama sáhttá gitta 20 olbmo čađahit jus dollet unnimusat ovtta mehtera gaskka.
  • Valáštallanhállat sáhttet rahppojuvvot, ii ge šat gildojuvvo geavahit molssodanlanjaid hállain. 
  • Korpsat, koarat ja musihkkajoavkkut sáhtte čađahit musihkkahárjehallamiid Musihkkahárjehallamiid njoammuneastadan-bagadusa mielde.

Lágideamit

  • Almmolaš báikkiin sáhttet geassemánu 15.b. rájes leat lágideamit gosa gitta 200 olbmo čoahkkanit. Eaktun lea ahte doppe lea ovddasvástideaddji lágideaddji ja ahte doalahuvvo unnimusat ovtta mehtera oasseváldiid gaskka geat eai dábálaččat oro ovttas. Seamma guoská lágidemiide olgun dahje doallobáikkiin mat láigohuvvojit dahje luikojuvvojit, maiddái hoteallain, giliviesuin, čoahkkananbáikkiin, konferánsalanjain ja hállain.

  • Lágideamit sáhttet čađahuvvot vaikko mehtera gaskka doallan ii leat vejolaš dáidda:

    • doaibmi dáiddárat go čađahit kulturlágidemiid ámmát­lágideaddji olis ja alimus dási valáštallit go čađahit valáštallan­lágidemiid

    • čiekčit ja doaimmaheaddjit/veahkit go ráidočiekčamat čađahuvvojit njunuščiekčamiin

    • mánát ja nuorat vuollel 20 jagi geat oassálastet geasseskuvllas, geassečoagganeamis, aktivitehtaleairras, kulturskuvllas, leairaskuvllas, skuvlaloahpaheamis ja eará skuvlalágan astoáigge- dahje luopmolágidemiin, ja sii geat fuolahit lágideami.

  • Bargit dahje bálkáhuvvon olbmot lágidemiid čađaheapmái almmolaš báikkis eai rehkenastojuvvo mielde lobálaš lohkui mii sáhttá searvat lágideapmái.

  • Priváhta oktavuođain sáhttet dál gitta 20 olbmo čoahkkanit, nu guhká go dollet unnimusat ovtta mehtera gaskka.

Gaskka doallamis leat dán oktavuođas dušše sii čovdojuvvon geat eai leat  karantenas dahje isolašuvnnas. Geahččit ja eará olbmot almmolaš lágidemiin gal galget doallat gaskka.

Go mánát ja vuollel 20 jagi nuorat leat čovdojuvvon gaskka doallama gáibádusas skuvlalágan lágidemiin, de ávžžuhuvvo ahte oasseváldit bissot fásta joavkkuin/kohorttain mat eai seahkán eará joavkkuide.

Eará lágidemiin mánáid ja njuoraid váste mat eai leat skuvlalágan lágideamit, gal galget sii doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka olbmuide mat eai leat sin lagamuččat.

Lea deaŧalaš muitit ahte spiehkasteamit ja ložžemat dušše gusket lágidemiide mat leat čađahuvvome, ja lea deaŧalaš ahte oasseváldit čuvvot daid njoammuneastadanrávvagiid mat muđui gustojit áigges áigái.

Mat leat lágideamit ja almmolaš báikkit dán oktavuođas?

Covid-19-láhkaásahusa mielde lea dat čuovvovaš:

  • Lágidemiin oaivvildit:
    a) valáštallanlágideamit, dás maiddái gávnnadeamit, cup ja gilvvut jna., muhto eai organiserejuvvon valáštallanlágideamit nugo hárjehallamat
    b) kulturlágideamit, nugo konsearttat, čájáhusrahpamat, opera, baleahtta, teáhter ja kino jna
    c) eará lágideamit, nugo omd. seminárat, riegádanbeaivvit, heajat, hávdádeamit, oskkolaš čoakkámat ja nu ain
  • Almmolaš báikin oaivvilduvvo báiki gos lea almmolaš johtolat ja jorešteapmi dahje báiki gos álbmot vánddarda.

Olgoriikkamátkkit

Olgoriikkadepartemeanta rávve ain šluhttet buot olgoriikkamátkkiid mat eai leat hui dárbbašlaččat, vuos borgemánu 20. b. 2020 rádjái. Geassemánu 15. b. rájes leat dán rávvagis čuldojuvvon Davviriikkaid guovllut gos lea unnán njoammun ja suoidnemánu 15. b. rájes čuldojuvvojit Schengen- ja EEO-guovllut gos lea unnán njoammun. Geahča Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI)  siidduin guđet guovllut dat leat. Suoidnemánu 10.b. almmuha FHI guđet Schengen- ja EEO-guovllut čuldojuvvojit karantenageatnegasvuođas.

Sii geain lea duođaštuvvon leamaš covid-19 dávda, leat čuldojuvvon karantenageatnegasvuođas guhtta mánu.

Geahča eará artihkkalis eambbo mátkerávvagiid[.

Guossit dearvvašvuođaásahusaide dárkkistuvvojit

Dearvvašvuođadirektoráhta lea almmuhan rávvagiid gussiid fitnama birra dearvvašvuođaásahusain covid-19 njoammudávdda áigge. Dáppe gávnnat dárkilet dieđuid ja árvvoštallamiid birra gussiid fitnama oktavuođas.

Dan muddui go vejolaš, galget dilálašvuođat lágiduvvot dasa ahte guossit sáhttet fitnat buohcciviesuin, buhcciidruovttuin ja eará dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusain. Fitnan galgá árvvoštallojuvvot ja dieđihuvvot ovdalgihtii, ja guossit galget registrerejuvvot.

Dihto olbmo dárbu oažžut guossi galgá árvvoštallojuvvot dan ektui man stuora njoammunriska guđesge lea, movt njoammundilálašvuohta lea báikkálaččat ja institušuvnna kapasitehta váldit vuostá gussiid. Buot fitnamat galget čađahuvvot našuvnnalaš njoammuneastadanrávvagiid mielde.  

Institušuvdna galgá erenoamážit lágidit dilálašvuođaid gussiid fitnamii go pasieantan dahje institušuvdnaássin dahje oapmahažžan lea mánná.

Buot guossit galget registrerejuvvot vai dearvvašvuođaeiseválddit sáhttet guorrat njoammuma jus dat šaddá dárbbašlaš.